Vaikne vaikus
Zoltán Nagy andis endast märku juba lõputööna valminud lühifilmiga „Midly Salty“, mis tunnistati aasta parimaks Ungari lühifilmiks. Tema lühifilmid on leidnud tunnustamist eelkõige seetõttu, et autor oskab luua filmilikku atmosfääri. Selles veendume ka tema esimeses täispikkas mängufilmis, kus lisaks muule on dramturgilise kontrapunktina oluline kaunis muusika.
Dávid on noorteorkestri esimene viiul, solist. Temast mitmeid aastaid noorem Nóra on äsja orkestrisse tulnud tšellist. Poiss saab teada, et orkestri kuuekümne aastane dirigent ja muusikapedagoog seksuaalselt ahistab ebakindlat uustulnukat. Dávid tahab tüdrukut kaitsta, aga see pole põrmugi lihtne. Seepärast, et dirigent on tema mentor, peaaegu kasuisa. Puuduvad ka otsesed tõendid ahistamise kohta. Reeglina toimuvadki sellised juhtumid vaikselt. Ning kui keegi kõrvalseisjatest midagi märkabki, siis eelistatakse sellest vaikida.
Film on olulisel teemal, kuid autorid ei jutusta seda lugu põrmugi üheselt mõistetavalt. Zoltán on koos kaasstsenaristi János Antal Horváthiga loonud maksimaalselt elulise situatsiooni. Filmi lõppedes on igal vaatajal kindlasti küll arvamus, kuid see ei pruugi üldse kokku langeda naabri omaga: ahistamine oli ilmne, mingit ahistamist ju polnudki või kus suitsu, seal tuld.
Mihkel Möölman
