Varblane, mitte kanaarilind + Pimedad aknad
Käesoleval kevadel tähistame Eesti filmi 111. sünnipäeva. Sel puhul linastub Elektriteatris Sten Haljaku ja Johannes Lõhmuse eksperimentaalne lühifilm “Varblane, mitte kanaarilind”, mis on kokku lõigatud ainult 1960. aastatel Eestis Tallinnfilmi ja Telefilmi stuudiotes tehtud filmidest. Loo keskmes on ajastule omane tragi koduperenaine, kes seisab silmitsi olukordadega, kus tervemõistuslik lahendus puudub.
Lühifilmi peaosas on selle ajastu säravad Baltikumi filmikangelannad Ada Lundver, Aino Seep, Dzidra Ritenberga, Elle Eha, Ene Rämmeld, Marianne Leover, Viiu Härm jt. Eksperimentaalse kollaažfilmi tegemisel on kasutatud ainult aastatel 1960 kuni 1969 Tallinnfilmi ja Eesti Telefilmi stuudiotes valminud anima-, dokumentaal- ja mängufilmide materjale ning film sündis sellel ajavahemikul tehtud 178 filmi läbi töötamise tulemusel. Režissöörid Sten Haljak ja Johannes Lõhmus on valinud ligi saja tunni materjali seast välja nende silmis kõige omapärasemad ja silmapaistvamad fragmendid, et rääkida lugu, mida selle ajastu Nõukogude Eesti filmide süžeed erinevatel põhjustel ei kajastanud. Film on inspireeritud läbivaatusperioodi käigus märgatud läbivatest tegelastest, temaatilistest mustritest, huumorist ja salvestusvigadest, mis Eesti 1960. aastate filmikunstis esinesid. Film koosneb nii kuulsatest, kuid eelkõige vähem tuntud filmide kaadritest, mille taaskasutamisel on valminud põnevust tekitav melodraama, kus loo peategelast kehastavad erinevad näitlejad.
“Varblane, mitte kanaarilind” on loodud ainult originaalfilmide materjale kasutades ja koostöös Eesti Filmi Instituudi pärandiosakonna, Rahvusarhiivi Filmiarhiivi ning ERRi arhiiviga. Film on valminud Eesti filmi 111. sünnipäevaks 2023. aastal Eesti Filmi Instituudi ning Kultuurkapitali toetusel.
Filmi režissöörid on Sten Haljak ja Johannes Lõhmus. Montaaži panustasid Sten Haljak, Jette Keedus ja Henri Piiroja. Muusika on loonud Jakob Juhkam. Helirežissöör on Markus Andreas. Graafiline disainer on Anna Kaarma. Produtsendid on Maie Rosmann ja Johannes Lõhmus. Film valmis tänu kõigi nende filmitegijate tööle, kes 1960. aastatel Eestis filme tegid ning asutustele, kes tänapäeval Eesti filmipärandi säilitamisega tegelevad.
Eksperimentaalfilmi järel linastub mängufilm “Pimedad aknad”.
Koos luupainajaliku melodraamaga “Varblane, mitte kanaarilind” on erakorraliselt võimalik suurel kinoekraanil näha ka Eesti Telefilmis 1968. aastal tehtud kolmeosalise teleseriaali “Pimedad aknad” filmiversiooni. Peamiselt Tallinna tänavatel Teise maailmasõja pinevuses aset leidva filmi peategelased on kaks naist Maarja (Marianne Leover) ja Leeda (Ada Lundver), kes sõja tingimustes peavad kuidagi toime tulema. 1960. aastate filmide kontekstis on tegemist uskumatu sõjaaegse romantilise tragikomöödiaga, mille sarnaseid teisi toona ei tehtud. Siin on ülima dramaatilisuse ja täieliku absurdsuse piire kompav dialoog, süžee ning rollisooritused, mis sobiksid ideaalselt mõnda Rainer Werner Fassbinderi või Roy Anderssoni filmi. “Pimedad aknad” põhineb Lilli Prometi jutustusel “Pimedate akende ajal” ja filmi režissöör on Tõnis Kask.
