“Muusika, mida ma veel ei tea,” külas Aleksandr Heifets ja Ahto Külvet

Tartlane tegi tartlasest filmi. Üks värvikas karakter teisest. Läinud pühapäeval vaatasime ära ka Aleksandr Heifetsi, sõpradele lihtsalt Sasha, uue lühidoki “Muusika, mida ma veel ei tea”. Filmi fookuses oli vinüülplaadi poodi pidav melomaan Ahto Külvet. Ka tema nimi ei vaja enamikule tutvustamist…

Ent millest sai film alguse? Nagu sageli, siis üks idee arenes edasi teiseks. Nii sündis ka see film esiti hoopis soovist tabada Tartu täiesti iseäralikku ajataju ja oma rütmi. “Analooglinn”, filmi tööpealkiri, oli mõeldud oodina linnale. Liiga kiires ja mürarikkas digimaailmas on Tartu nagu analooglinn.

Muusika vinüülil oli algselt vaid üks teemadest, mida Sasha Heifets kavatses uurida. Ent niipea, kui algasid filmivõtted mõistis ta, et film lihtsalt peab keskenduma vaid Ahto Külveti karakterile. “Temas oli nii palju soojust, nakatavat entusiasmi ja lapselikku rõõmu suurte avastuste ees!” rääkis Sasha Heifets.

Mida arvab enda portreest nimitegelane isiklikult ja milliseid seikasid sel teekonnal veel ette tuli? 📻Kuula kohtumisõhtu salvestist allpool. Filmitegijat ja peategelast usutles Andres Kauts. Pilti tegi Ruudu Rahumaru.